Aktiivmuda meetod:reovee puhastamise aeroobne vorm hõljuvate bioloogiliste koosluste biokeemilise metabolismi teel.
Kasvu- ja paljunemisprotsessis võivad mikroorganismid moodustada suure pindalaga kolloidseid masse, mis võivad flokuleerida ja adsorbeerida suurel hulgal reovee suspendeeritud kolloidseid või lahustunud saasteaineid ning absorbeerida need ained rakkudesse ja need ained täielikult oksüdeerida. hapniku osalemine energia, CO2 ja H2O vabastamisel. aktiivmuda meetodi muda kontsentratsioon on üldiselt 4g/l.
Biofilmi meetod:Mikroorganismid kinnituvad täiteaine pinnale, moodustades želatiinse ühendatud biokile. Biokilel on üldiselt kohev helvestruktuur, millel on rohkem mikropoore ja suur pindala, millel on tugev adsorptsiooniefekt ning mis soodustab nende adsorbeeritud orgaanilise aine edasist lagunemist ja ärakasutamist mikroorganismide poolt.
Puhastusprotsessis panevad veevool ja õhu segamine biokile pinna ja veega pidevas kontaktis, biokile adsorbeerib reovees orgaanilisi saasteaineid ja lahustunud hapnikku ning biokilel olevad mikroorganismid lagundavad neid orgaanilisi aineid pidevalt, oksüdeerides ja orgaanilisi aineid lagundades metaboliseerub biokile ise pidevalt ning vananev biokile eraldatakse ja tuuakse välja bioloogilisest puhastist ning eraldatakse settepaagis olevast veest. Eraldamine Biokile meetodi muda kontsentratsioon on üldiselt 6-8g/L.
Peamine erinevus biokile meetodi ja aktiivmuda meetodi vahel seisneb selles, et esimese mikroorganismid ei vaja täiteainekandjat ja bioloogiline muda on suspendeeritud, viimase mikroorganismid aga kinnituvad täiteainele.
Reovee puhastamise ja veekvaliteedi puhastamise mehhanism on aga sama. Mõlema bioloogiline muda on aeroobne aktiivmuda ja ka muda koostisel on mõningane sarnasus.
Lisaks võivad biokilemeetodil täiteainele fikseeritud mikroorganismid moodustada stabiilsema ökosüsteemi ning nende eluenergia ja kuluenergia ei ole nii suured kui aktiivmudameetodil, seega biokile meetodi jääkmuda. on väiksem kui aktiivmudameetodil.